dark synthwavesynthwaveelektrooniline muusikacyberpunkmuusika ajalugu

Mis on dark synthwave — ajalugu ja anatoomia

· 6 min lugemine · 0daybeats

Mis on dark synthwave — ajalugu ja anatoomia

Kui 1982. aastal oleksid läinud John Carpenteri filmivõtetele ja öelnud, et tema süntetisaatori helirajad inspireerivad nelikümmend aastat hiljem programmeerijate põlvkonda silumissessioonide ajal — oleks ta tõenäoliselt vaadanud sind lõbustunud segadusega. Ometi on nii läinud.

Päritolu

Dark synthwave ei sündinud musiikižanrist — see sündis tulevikuhirmust ja armastusest süntetisaatoritesse.

  1. aastad olid analoogsüntetisaatoriteb ajastu: Moog, Roland Juno-60, Oberheim. Filmikompositsioonide tegijad avastasid, et need instrumendid suudavad luua helisid, mida orkester ei suuda kunagi toota — külmad, mehaanilised, ruumilised. John Carpenter (“Halloween”, “The Thing”, “Escape from New York”), Tangerine Dream, Giorgio Moroder — nemad kujundasid heli, mida tänapäeval nimetame dark synthwave’iks.

  2. aastatel ilmus kunstnike laine, kes teadlikult naasid nende helide juurde: Kavinsky, Perturbator, Carpenter Brut, Gunship. Mitte pastišina, vaid ehtsa huvina pimeda tuleviku esteetika vastu, mis kunagi päriselt ei saabunud — retrowave alternatiivse tehnikaajaloo pärandina.

Dark synthwave-loo anatoomia

Igal žanril on oma struktuur. Dark synthwave’il on mõned iseloomulikud elemendid:

Mollitoonaliteet — dark synthwave töötab peaaegu alati moll- või frühgilises helistikus. See annab rahutuse ja tõsiduse tunde, olemata otseselt kurb. Moll, mis mobiliseerib, mitte ei depresseeri.

Programmeeritud trummid — mitte live-trummar, vaid sekventserid ja drum masinad. Iseloomulik snare suure kajalaga (gated reverb), selge kick. Rütm on mehaaniline — ja see on tahtlik.

Sub-bass — paks, madal bassikiht, mida tunned rohkem kui kuuled. Heas dark synthwave’is on sub-bass vundament, millele ülejäänu ehitatakse.

Vokaalide puudumine — või vokaali instrument, mitte sõnum. Paljud artistid kasutavad häält vokooderiga või kõrguse nihutamisega, käsitledes seda lisatekstuuri kihina.

Ruum ja kajalav — dark synthwave on ruumilise muusika. Palju kajalavi, pikad sabaefektid, tunne, et heli levib suures tühjas ruumis — või öisel linnapildil.

Seos cyberpunkiga

Miks on häkkerid ja programmeerijad dark synthwave’i külge jäänud? See pole juhus.

Cyberpunk kirjandus- ja filmižanrina — Gibson, Dick, “Blade Runner”, “Ghost in the Shell” — opereerib sama tunnetepaletiga: tehnoloogia ambiivalentse jõuna, öiste linnatänavate kui töökeskkonnana, indiviid versus süsteem. Dark synthwave on selle esteetika heliriba.

Kui istud terminali taga kell 2 öösel ja silurid koodi, pole dark synthwave väljastpoolt tulev muusika — sellest saab sinu koha muusika.

Kuula siin

Avasta dark synthwave 0daybeats kaudu:

Küberturvalisus, CVE haavatavused ja ohuprognoosid — leiad need aadressilt valtersit.com.